Pangawogo Ninga Akì

sous-titrée en anishinaabemowin
  Vidéo en anglais

L’artiste algonquine anishinaabe Emily Akikodjiwan Brascoupé-Hoefler crée des œuvres d’art s’inspirant des enseignements de sa famille et de sa communauté.

Pangawogo Ninga Akì rend hommage à la terre, aux cours d’eau, à la voûte céleste, mais aussi au peuple algonquin qui réside ici depuis des temps immémoriaux. L’œuvre nous rappelle aussi de fouler doucement la terre, et de prendre soin les uns des autres.  

Emily a terminé l’ouvrage à la même époque l’an dernier, dans les jours précédant le solstice d’hiver – une période riche en récits dans de nombreuses cultures autochtones, alors que les Aîné·e·s rassemblent les enfants pour leur transmettre leur savoir. 

En guise de cadeau des fêtes, nous sommes ravis de projeter Pangawogo Ninga Akì sur la Lanterne Kipnes et de partager avec vous cette œuvre forte sur nos médias sociaux. Que son œuvre magnifique nous inspire, toutes et tous, à fouler doucement la terre.

En savoir plus : Pangawogo Ninga Akì

* * *

Transcription vidéo en anishinaabemowin

Emily Brascoupé-Hoffler ndizhnikaaz. Kitigan Zibi ndooonjibaa. Makwa nindoodem. Kwe. 

Emily Brascoupe-Hoffler nidishnikaz. Kitigan Zibi nipi odjiba Makwa nidodem ni kagi kijendiman, ki djodjominan odeh hen (Heartbeat of Mother Earth) Kidja wabidjigadeg aki eh-ija kendagog National Arts Centre pinigodj kida ateh. 

Nakotcigadeh wendi odja Anishnabeg pemadizidjig. Kawin nigotsinon kakina awiyeg odja, oma aki kag. Kina gotc kegon ka wabidamin okowi kag, aki kag ka wabidimowin, nibi kag kapi odjibamigig, mamowi wiyo kak. Kina kinowet odjidjiyon adi kapi odisewig, anejigabowitc kida anishnabeminan, agonen ka tibenimigowin, agonen ka kenimigowik. Nin odja, mi wendi ka madjiyabiksak mamowi niwikodendan odja pepejik awiyeg keh wabidig. 

Pibon pitcha kijigig kitcha gwenatc wedi kakina awiyeg odja ozam ninigidanana pejig minigig eh-ija nigoboniyonig ki pidigehman eh madjishkamigin kodig atzokehwin. Nimikowinan kapi nitowgiyan wendi eh ija kijigag, ni-tada. mamowi ni kokomis actic ni moshomis, kigi nita atisokagonan atisokan kawi nodimag mi apiyedj ka kinamogowak actic kidja mamdinabidimag kegon. Nigi sakiton tedigo nogom nigishton kidja atisokog ninijanishig nogom odiyanawa kidja nodimowadj weni atsokani ni dadamikag, kidja atsokeyan kenin apitc odimininanog pibonik. 

Miwedi pejig kawi todiman mamowi kidjodjominan ode-hen (Heartbeat of Mother) Aki win odja kidja wabidjigadek eh-ijanagok. Kitcha gwenatc gotc agwendik odiki kidja kendagonig miwendi kagi odja asigowin eh-odjibawin. Mi-dish pekadj eh-odja mosewin oma aki kag, maneh oma kegon ikadomigan kendimowin, apitc ka kweksemigig oma okitkimik kina kegon adi minigig ka kweksemigig nogom ka wabidimik eh-ijiyebig. nigi inendan nidiyan kenin kidja ija kinendiman aki, kidja kopiyodimam aki. Kakina awiyeg oma ahbi, actic kitcha gwenatc wedi kidja kendamik kidja kinenimidik mamowi ka ija odjibaw ik. Panima acitc kiga kinendananan aki wewenit. Mihi kegi ijanagogiban awiyek pehkadj mosetc aki kak oma nash ka ija tijikewin mamowi kakina kegon ka ija wakanibik mihi kakina eh-ija tcinemidiyik. 

Kijigabidimin kigitca kidjodjominan odeh-hen nijin eh-ija wawiyak tigon nigasimonigan eh ija nisistagok yedi nigasmonigan, mihi awedi tewegan, kotadendagozi awedi tewegan ki nigimowagemin actic kida atsokagemin mamowi, Nin dish odja, actidj eh tcodjowiyan, kigi kendananan nitim kinidjanish ka nodik nitawagitc ki-wiyo kak Odeh-hen eh tiniyewodimdjan, odeh-yan. Apitc dish sagak djidji, kiwabimah minendik, apitc nodowadjan teweginan, teshigotc ako nimiyok nijanishik. Mi apitc eh kendimiyan nin nimiskweni ka majigwiyonik odeh kak. Tewegan awedi ka tiniyodik. Mi yendi kawi nidewendiman miskwi madiziwin,  pijehi kiyo kak ka tinitomigak. konigeh gotc kidja asaginitc odeh oma ojibigina kak. 

Kigitcha Kidjodjominan odeh-hen kegon wendi ikadomigan nin odja kidja ojitowan. Nin eh-inendiman odja nin eh-ija ikweyowan, nimamadinendan nibi eh-ijanagog. Madiziyon o nibi. Kakina ima kegon odapikesin. Kakina awiyek ima odapikeshin. Weshodi ishkwiyak, agwamishi wapishkiyeh, Anishnabeg kipi pabamkojiyeh kakina sibi kak kidja ijawatc tibi wa ijawatc. Actic nidinendan kiyabitc nigoshkidadiyok oma, NAC ka ijinkadeg. 

Nigi tci minendan eh-gi widjo-odimtamik newin kehtehyak. Pejik wedi atsokan kehtehya Albert Dumont kagi atsokojidj yendi Akikodjiwan Falls, mihi ima nitim ka kinamagowak kidja nigimowak. Nigi nodowanan sibi eh tiniyodik, nigi pijamin oma, nigi kishkitonanan kidja nigimowak. Actic dish nigimowin tedigo kitcha gwenatc wi atisokewin atsokan. Tedigo actic maneyok oma nigimowinik NAC, actic nigi inendan eh-kitcha minowashik kidja widjidiyemitc awiyek. 

Tigon oma kodigin kegonon ka agashinojak ka ikidomigak kegon nin odja. Kitchi amik atsokan didada nita atsokeh. Miyeh pejik ka sakitowan eh-nodiman, actic tedigo ozaktonawa nijanshik eh-nodimowatc yeni atsokani. Actic got nijin amo atsokan. Yendok nijin amo nikwisis omiyodon nozowini ozam tedigo ozaktonawa nopimik actic osagiyawan mindjoshin. Mihi eh-odja gi asik oma Nigi kitchi nidendan kegon kidja mikowasidimagowan apitc wabidiman.